Vigased ja nende lahendamise meetodid 220 kV väljaminevate lülitite ja eraldurite puhul

1. 220 kV väljaminevate lüliti ja eraldaja vea tõttu tekkinud probleemide lahendamise tähtsus

220 kV ülekandevõrgud on väga tõhusad ja energiasäästlikud kõrgepinge elektrivoolude edastamise süsteemid, mis annavad olulisi eeliseid igapäevaelusse. Lüliti vea korral võib see ohtlikult ohustada kogu elektrivõrgu ohutust ja usaldusväärsust. Kõrgepinge ülekandevõrkude oluliste osade, lülitite ja eraldajate, roll on oluline energiavoo reguleerimisel ja veakaitse tagamisel, mis efektiivselt kaitseb nii töötajaid kui ka elektrivõrku.

Ülekandekoormuste kiire kasvu ja lühikutele sulgudele tekkivaide sageduse suurenemisega võivad esineda elektrilised ohutusjuhtumid, mis võivad põhjustada lüliti ületööd. Kuigi lüliti on mõeldud automaatselt vahendama voolu vea ajal, et kaitsta seadmeid, võivad lüliti toimimist mõjutada tegurid nagu lüliti ise, juhtimissüsteemid ja mitte-seadmeid puudutavad välised mõjud, mis võivad viia operatsioonide kallalekaldamiseni. Seetõttu on oluline tugevdada 220 kV väljaminevate lüliti ja eraldaja diagnoosimist ja veahaldust.

2. 220 kV väljaminevate lüliti ja eraldaja hooldus

2.1 Joone hooldus

Tavaliste joone hooldustööde käigus peavad töötajad hoolikalt jälgima igasuguseid ebatavalusi nähtusi. Näiteks peaks lüliti avamise järel märkama ebatavalusi laenguvoolu heli. Iga ebatavalune nähtus tuleb kohe teatada vastavale ohutuseeskirjade osakonnale. Vaid kontrolli ja kinnitamise järel saab jätkata edasisi operatsioone.

Iga väljaminev vedelik ja energiaharu läbib tavaliselt ühte lüliti ja kahte busbari eraldajat enne, kui need ühenduvad kahe erineva busbariga. See konfiguratsioon suurendab oluliselt busbari töötoimimise usaldusväärsust ja paindlikkust ning pakub järgmisi eeliseid:

• Iga busbar võib hoolduse ajal alternatiivselt hooldada ilma tavalise elektroenergiaedastamise katkestamiseta.

• Ühe busbari poolel asuva eraldaja hooldus mõjutab ainult seda konkreetset tsirkuiti.

• Kui töötav busbar läheb veele, saab laeng edukalt ülekanne alternatiivsele busbarile, et tagada pidev elektri edastamine.

2.2 Lüliti ja eraldaja valeoperatsioonide kontroll

Paigaldamise käigus on lüliti ja eraldajad tundlikud erinevatele välisele mõjudele. Vale operatsioon võib põhjustada ebatavaid lühikuid eraldajate, maandussulgude ja lüliti vahel, mis võivad viia elektriliste või elektromagnetiliste lukustamisseadmete pettumiseni.

Selliste riskide vähendamiseks peavad hooldustöötajad struktuurilt järgima standardiseeritud paigaldamismeetodeid. Kui toimub valeoperatsioon, tuleb kohe kontrollida lüliti ja eraldaja asukohta. Vaid õiget asukohta kinnitades saab jätkata järgmist tööd.

Lisaks, et vältida eraldaja laenguvoolu lülitamist hoolduse ajal, tuleb eraldaja juhttsüklit lükata selle lüliti kaudu. Kui lukustamine ebaõnnestub – või kui eraldaja või maandussulgunel on vigu – peavad töötajad kontrollima lüliti ja eraldaja asukohta lukustamise protokollide järgi. Lukustus võib vabastada vaid siis, kui kõik on õigesti paigas.

2.3 Ülekuuma kontaktide parandused

Kui tuvastatakse, et eraldaja kontaktidel on ülekuuma, tuleb korrektiivsed meetmed võtta seadme voolu ära võtmise järel. Busbari poolel asuva eraldaja ülekuumuse lahendamine tavaliselt nõuab busbari väljalülitamist, mis on sageli raske planeerida. Seetõttu on oluline proaktiivne regulaarne busbari poolel asuva eraldaja inspekteerimine.

Joone poolel asuva eraldaja hoolduse käigus peaks tehnilised spetsialistid tähelepanu pöörama järgmistele olulistele punktile:

• Kontrollige eraldaja tööleva poole ühenduspuntke. Veenduge, et kasutatakse teraseleegidega kohustatud klemme, kvaliteetsete valmistatud muttereid ja turvalist kinnitusharjutust. Kontaktipinna tuleb hästi puhastada kontaminantidest ja tasakaalustatult katta sobivaga juhivahendiga.

• Vaadake läbi eraldaja aluse kumeri kupari riba. Kontrollige, kas kuperi kupari riba töömekaanika korpuses on laskea või liiga sõrm. Asendage kahjustunud kupari ribad ja uuesti neid kindlalt, et tagada usaldusväärne elektriline ühendus.

• Kontrollige staatilise ja dünaamilise kontaktipinna, et need oleksid puhtad ja siledad. Asendage kahjustunud kontaktisikud või nõrkunud kontaktipinna kiiresti, et vältida osaliselt laenguvoolu või jäljendamist. Lisaks veenduge, et pigastusveo ripp takistab piisavalt; asendage või kiristage maha korrutunud või laske komponendid.

2.4 Hooldus isolatori kahjustuste ja jäljendamise korral

Kui eraldajal on tuvastatud isolatori mõrustus või jäljendamise laenguvool, tuleb võtta järgmised sammud:
Esiteks kasutage ultraheli mittetõrje (NDT) seadet porseleeni veeru kontrollimiseks ja kinnitage, et sellel ei ole sisemisi kahjustusi. Vain kui see läbib kontrolli, saab seade jääda kasutusel.

Teiseks hooldage lahtisöövajate isolaatoreid korralikult. Kui NDT ei tuvasta vigu, kandke porcelaanist toega kokkupandmise piirkonda mitte-isoleeriv kaitsekatte.

Kolmandaks soovitame saaste-ülalöögi vastase kaitse parandamiseks kasutada saastekindlaid isolaatoreid ning suurendada porcelaanist tugade kõrgust ja libisemisläbimõõtu.

3. GPRS-i side rakendamine maanteede elektromehaanilistes süsteemides

Ülaltoodud probleemide tõhus lahendamine ei nõua eraldi sidekaablite paigaldamist. Selle asemel võib konfigureerida mobiilside võrguaadressi, et luua otseühendus väliseadmetega. Lisaks ei piirata GPRS-tehnoloogiat kaugusega ning see võimaldab edastada keerulisi andmeid majanduslikult ja tõhusalt.

Keskne jälgimissüsteem on kogu järelevalvearhitektuuri tuum. See vastu võtab ja töötleb andmeid, mida kogutakse väliseadmetelt, võimaldades optimeeritud juhtimisstrateegiaid ja kaugjuhtimist väliseadmete üle. Süsteem sisaldab tavaliselt kaamerateid, videosurveillantsi seadmeid, arvuteid ja seotud riistvara.

3.2 Tehnilised eelised GPRS-il maksupunktide süsteemides

Enne GPRS-i kasutuselevõttu sõltusid kiirteede maksupunktid ja juhtimiskeskused andmeside edastamisel traadiga side süsteemidest. Need süsteemid osutusid ebaefektiivseteks, nõudsid suurt algkapitali investeeringut ja põhjustasid kõrgeid hoolduskulusid.

GPRS-i abil pole vaja füüsilisi kanaleid ega kaableid – side on võimalik igal pool, kus ulatub mobiilsidevõrk. GPRS-süsteemid näitavad kõrget stabiilsust töös, integreeruvad mitmesse sideprotokolli ja pakuvad oluliselt paremat tõhusust võrreldes traditsiooniliste traadilahendustega. Lisaks toetab GPRS erinevaid teenusetüüpe ja sobib eriti hästi punkt-punkti lairibalisele juhtmeta ligipääsule nii suure ribalaiuse nõudvates kui ka kaugeimates piirkondades. Selle sõltuvus olemasolevast mobiilinfrastruktuurist eemaldab vajaduse kaevetööde või torujuhtude paigaldamise järele, pakkudes olulisi tehnilisi ja majanduslikke eeliseid.

3.3 Tehnilised eelised GPRS-il side süsteemides

Maanteede side süsteemides pakub GPRS palju eeliseid. Maanteeametnikud kasutavad regulaarselt patrullautodeid tavapäraste kontrollide ja õnnetuste reageerimiseks. Kuna õnnetuste asukohad on ebaarvamatud, nõuab teede olukorra reaalajas teatamine järelevalvekeskusesse usaldusväärset juhtmeta sidet. Andmeside keskmise kiirusega rakendustes pakub GPRS ideaalse lahenduse andmete edastamiseks.

Patrullautade saatmise süsteem koosneb bortiseadmest ja kesksest järelevalveplatvormist. GPRS-i kasutades saab bortiseade reaalajas sõiduki asukoha andmed ja edastab need järelevalvekeskusesse, võimaldades kõigi patrullautode keskendatud jälgimise. See tagab kiire reageerimise hädaolukordadesse. Järelevalvekeskus saab sõiduki olekuandmete kättesaamisel saata GIS platvormi kaudu käsklusi bortiterminalile, tagades tõhusa koordinatsiooni ja sündmuspaigal toimuva operatiivsuse.

4. Järeldus

Pidevad teaduse ja tehnoloogia edusammud on andnud tugeva tõuke side-, interneti- ja infotehnoloogia arengule. GPRS-i juhtmeta side integreerimine maanteede elektromehaanilisse süsteemi on oluliselt tõstnud kiirteede haldusvõimet. GPRS demonstreerib veenvaid tehnilisi eeliseid jälgimise, maksude kogumise ja side alamsüsteemides. Seetõttu toetab GPRS-tehnoloogia laiem kasutamine maanteede elektromehaanilises infrastruktuuris tõhusalt kaasaegsete kiirteede võrgustike jätkusuutlikule arengule ja nutikale toimimisele.