Bohri aatomimudel

See on esitatud taani füüsiku Niels Bohri poolt aastal 1913. Selle mudeli kohaselt aatomi keskel asub väike tuum ning elektronid, mis liiguvad ringjoontel ümber tuuma – sarnaselt päikesesüsteemile. Siin aga on tõukejõu all eelistatud elektrostaatilised jõud mitte gravitatsioonijõud. Tuum on positiivselt laetud ja elektronid negatiivselt. Niels Bohr näitas, et positiivselt laetud tuumas on protonid ja neutronid. Protonid on positiivselt laetud ja neutronid ei oma mingit laetust. Niels Bohr tutvustas kvantiteooriat, et ületada Rutherfordi aatomimudeli puudusi. Selle teooria kohaselt –

1. Elektronid liiguvad tuuma ümber kindlates orbiitides. Iga orbiit omab kindlat energia taseme. Need orbiitid nimetatakse paigutatuks orbiitideks. Orbiit, mis asub lähedal tuuma, omab madala energia taseme ja välisem orbiit omab kõrgema energia taseme. Elektron võib liikuda kindlas energia tasemes ilma energiata kaotamata. Kui lisatakse energia aatomile, siis elektron hüppab kõrgema energia taseme orbiitile.
   Teisalt, kui elektron hüppab kõrgema energia taseme orbiitilt madalamale energia taseme orbiitile, siis elektron vabastab energiat väikestes pakettides. Neid väikeseid pakte nimetatakse kvantideks või fotodeks. Fotoni energia antakse valemiga,
   

   Kusjuures,
   ‘h’ on Planki konstant,
   ‘υ’ on valguse sagedus (Hz-s),
   ‘c’ on valguse kiirus (m/s),
   ‘λ’ on väljastatud valguse lainepikkus (meetrites).

   

2. Positiivselt laetud tuuma ja negatiivselt laetud elektroni vahelise elektrostaatilise tõukejõu poolt tekkinud sentripetaalne jõud on võrdne elektroni ringjoonte ümber liikumisel tekkinud sentrifugaalse jõuga.

3. Elektroni ringjoonte ümber liikumise nurkimpulss on täisarvuline mitmekordne
   
   Kusjuures, n on täisarv, mida nimetatakse kvantiarvuks.

4. Orbiidi raadius on proportsionaalne n2-le ja elektroni kiirus on vastupidiselt proportsionaalne n-le. Need eeldused viivad tulemustele, mille korrektsus on testide käigus kinnitatud.

See mudel omab ka mõnda puudust, mida on loetletud järgmiselt-

1. See rakendub ühe elektroni aatomile, st vesinikaatomile. Seda ei saa lihtsalt uldistada keerulisemate aatomide kirjeldamiseks.

2. See ei anna mingit reeglit või piirangut elektroni ühest orbiitist teise orbiiti ülemineku kohta.

3. See tutvustab ainult ühte kvantiarvu n. Kuid eksperimentaalsed andmed spektraalriba täpsemast struktuurist viitavad rohkemate lisakvantiarvude olemasolule.

4. Kemiiliste sidemete kvantitatiivset selgitust ei saa anda Bohri aatomimudeli abil.

Deklaratsioon: Austage originaali, head artiklid on jagamisväärsed, kui on autoriõiguste rikkumist, palun võtke ühendust eemaldamiseks.