Voolujoonmootoris mõjutab staatorpürami (tuntud ka kui armatuuripüram) kierte arv otse selle poolt tekitatavat induktiivset elektromootorit. Staatorpürama igasse faasi jääva induktiivse elektromootori efektiivväärtuse E1 saab arvutada järgmise valemi abil:
E1 = 4,44 K1 f1 N1 Φ
Nende hulgas:
E1 on staatorpürama igasse faasi jääva induktiivse elektromootori efektiivväärtus.
K1 on staatorpürama püramikordaja, mis sõltub pürama struktuurist.
f1 on staatorpürama induktiivse elektromootori sagedus, mis võrdub elektritarnijaga sagedusega.
N1 on igas faasis sariehituses olevate vedrukierte arv staatoris.
Φ on pöördleva magnetväli paari magneetiline flux, st maksimaalne väärtus (veberites), mis läbib staatorpürameid.
Järgmisel valemil põhinevalt võime järeldada, et püramikujulise voolujoonmoatori voltaga seotud parameetrite määramiseks on vaja teada järgmisi andmeid:
Staatorpürama kierte arv N1
Püramikordaja K1
Elektri sagedusf1
Magneetiline flux (Φ)
Kui need parameetrid on teada, saab induktiivset elektromootorit E1 arvutada eespool toodud valemiga, mis omakorda määrab moatori voltaga.
Praktika rakendamisel tuleb püramikujulise voolujoonmoatori voltaga seotud parameetrite määramisel kaaluda ka muud faktore, nagu moatori disaininõuded, laadimäärused ja üldine süsteemi töökindlus. Lisaks on vaja tagada, et arvutatud voltage jääks moatori ohutu töötamispiiride sisse.
Oletagem, et meil on voolujoonmoator, millel on 38 kiirt staatorpüramis, püramikordaja K1 väärtusega 0,9, elektri sagedus f1 50 Hz ja flux Φ 0,001 Weber. Siis saame induktiivset elektromootorit E1 arvutada järgmiselt:
E1 = 4,44 × 0,9 × 50 × 38 × 0,001 = 7,22 V
Seega on selle moatori voltage umbes 7,22V.
Eespool toodud valemite ja sammude abil on võimalik määrata paralleelselt püramikujulise voolujoonmoatori voltaga seotud parameetreid, nagu staatorpürama kierte arv ja muud seotud parameetrid. Kuid praktika rakendamisel on vaja kaaluda ka muud faktore, et tagada moatori normaalne töö ja ohutus.