Kompensatsiooniteoreem

Kompensatsiooniteoreemi mõiste

See teoreem põhineb ühel põhiline mõistel. Kui Ohmi seadus järgi vool läbib mis tahes vastendit, siis vastendi küljes tekib pingelanganemine. See langed ping vastab allikapingele. Seega võib pingelanganemine mingis võrgus olevas vastendis oletada vastendina, mis toimib vastupidises suunas allika pingega. Kompensatsiooniteoreem sellel mõistel põhineb.

Kompensatsiooniteoreemi selgitus

Selle teoreemi kohaselt võib mis tahes vastend võrgus asendada pingeallikaga, mille sisemine vastend on null ja mille pinge võrdub vastendi küljel tekkinud pingelanganemisega, mis on tingitud sellest voolust, mis läbis vastendi.

See kujuteline pingeallikas on suunatud vastupidises suunas selle pingeallikaga, mida vastend asendas. Kujuteldes mis tahes keerulise võrgu vastendivara, mille väärtus on R. Eeldame, et vool I läbib seda vastendit R ja vastendi küljel tekib pinge V = I.R. Kompensatsiooniteoreemi kohaselt saab selle vastendi asendada pingeallikaga, mille genereeritud pinge oleks V (= IR) ja see oleks suunatud võrgupinge või voolu I suuna vastas.

Kompensatsiooniteoreemi näide

Kompensatsiooniteoreemi saab hõlpsasti mõista järgmise näitega.

Siin esimeses joonis näidatakse 16V allika korral kõik erinevate vastendivarade kaudu liikuva voolu. Parempoolse vara vool on 2A ja selle vastend on 2 Ω. Kui võrgu parempoolset vara asendatakse pingeallikaga, nagu näidatakse teises joonis, siis muude varade kaudu liikuva voolu jääb samaks, nagu näidatakse teises joonis.

Allikas: Electrical4u.

Avaldus: Respect the original, good articles worth sharing, if there is infringement please contact delete.