35 kV välikõiva vakuumlüliti tõrkepõhjuse analüüsi ja parandamise meetodid

Viga ilming

23. juunil 2020 ilmnes vigane olukord 35 kV pöördelineedris, mis oli soojal ootel 220 kV alamjaamas. See aktiveeris 2. peamine变压器似乎在这里被意外截断了，让我继续完成剩余部分的翻译：

23. juunil 2020 ilmnes vigane olukord 35 kV pöördelineedris, mis oli soojal ootel 220 kV alamjaamas. See aktiveeris 2. peamine transformatooriga seotud madala pingega varjavarikaitse esimese astme, esimese ajalise üleliikumiskaitse ja 350 busiühenduse kaitsme teise astme üleliikumiskaitse. Tulemusena läks välja 2. peamine transformatoori vastav 352 lüliti madala pinguga pooltel ning 350 busiühenduse lüliti, mille tulemuseks oli 35 kV I sektsiooni bussi pingueemaldus alamjaamas.

Vigase olukorra eel oli alamjaama 35 kV süsteem ühebussi segamisel ühenduses. Kaks bussi osa omavahel ühendas eraldi bussiühendusega. Vigasest bussiosast I sektsioonil oli kokku kolm väljuv linia ja kaks kondensaatorpanka. Vigane buss oli soojal ootel ning selle kaitsefunktsioon ei olnud aktiveeritud. Ülejäänud bussid olid töös ning bussiühenduse lüliti oli suletud asendis.

Põhjuse analüüs

Alamjaama 350 busiühenduse ja 2. peamine transformatooriga seotud kaitseseadmete sõnumite ja oskilloogrammide uurimisel avastati, et viga algas B ja C faaside vahelise faasisisesena, mis hiljem arenedes kolmefaasiliseks lühikutega. Konkreetsemalt on näidatud 2. peamine transformatooriga seotud madala pinguga poolte voolujoon (pilt) järgmise joonisel 1.

Vigase lüliti uurimisel avastati, et vigastuse järel oli vakuumlüliti A faasi kuubin purunenud, B ja C faaside postporseeliiniisolatoorid olid tugevalt kõrvinud ja kahjustunud ning lüliti juhtmed olid mitmesugustes ulatuses katkenud. Busilead, seinakuubin isolatoorid ega lüliti pooltel olevad katkestajad ei näidanud elektrilist laengut. Esmane varustuse kahjustuse staatus on näidatud järgmise joonisel 2.

Järgmisel on sügav analüüs lüliti vigastuse põhjustest.

Lüliti kvaliteediga seotud põhjused

Küsimuse all olev lüliti on LW8-35A (T) tüübi. See paigaldati ja testiti tegelikult kohta detsembris 2007 ning käivitati tööle märtsis 2008. Praegu on alamjaamas 11 sama mudeliga vakuumlüliti, kõik on paigutatud väljakülal. Selle mudeli lüliti mehaanika uurimisel avastati postporseeliiniisolatooridel erineva ulatusega laengumärgid. Alamjaama vigade registreerija kontrollimisel avastati, et 35 kV bussi pingel oli tihti ületatud piir ja see aktiveeris enne viga sagedasti katkestusi. See sagedane ületamine kinnitab tugevalt selle tüübi lüliti postporseeliiniisolatooridel olevate laengumärgide olemasolu.

Ülejäänud 10 sama mudeliga lüliti alamjaamas postporseeliiniisolatooridel läbi viidi jäätmise provokatsioon. Neli neist läbis testi, ainult üks ei vastanud testireglite nõuetele. Kui vigane buss uuesti testiti, siis see läbis jäätmise provokatsiooni. Seetõttu võib lüliti kvaliteedi põhjust vigastuse põhjustamiseks peaaegu välja jätta.

Lüliti hoolduse ja töökorraldusega seotud põhjused

See 220 kV alamjaam asub linnapiiri ja maapiiri vahel, naaberluses karjääriga, ja seal on suurem tolmupõletuse probleem. Paigaliku uurimisel avastati, et vigase lüliti postporseeliiniisolatooridel oli suur hulk tolmukaudu. Tolmuvälis keskkonnas postporseeliiniisolatooride isoleerimisomadused langavad.

Kuna 35 kV süsteemi väljuvate liniate kasutajad selles alamjaamas on olulised, oli raske lähedal olevatele liniatele energiat ära anda. Seetõttu ei saanud lüliti ajakohaselt inspekteerida ja hooldada. Lüliti postporseeliiniisolatooride vilgusepingel langeb, kui saastuse tase kasvab. Ajaga kuhjunud efekt viis sellele, et vilgusepingel langes tööpinge all, mis tõi kaasa elektrilise laengu. Viga tekkinud päeval oli paigalikult pidev sadu, mis tõi kaasa õhus niiskuse suurenemise, mis edasi tõstis selle protsessi. Seetõttu võib kindlaks teha, et see oli saastuse tõttu tekkinud vilgusevigane.

Viga lahendamine

Vigane lüliti asendati. Uue lüliti paigaldamisel ja testimisel vastasid andmed väljastatud tehniliste dokumentide nõuetele. Praegu töötab lüliti stabiilselt.

Samamoodi alamjaamas olevaid lüliteid inspekteeriti energiaandmise korras, puhastati ja uuesti isoleeriti. Iga lüliti kohta läbi viidi täielik inspekcioon, hooldus ja iseloomulik test, muud probleemid lahendati kiiresti. Praegu töötab 10 samamoodi alamjaamas olevat väljakul olevat lüliti stabiilselt.

Järgmisel sammul viiakse läbi sellistes piirkondades asuvate väljakul olevate lülitude täielik inspekcioon ja tehnoloogiline uuendus. Nad asendatakse kesksete gaasinsuleeritud lüliteadmise (GIS) seadmetega, et põhjalikult takistada saastuse tõttu tekkinud vigu tõsises tolmupõletusega piirkondades.

Ennetusmeetmed

• Projeektiüksused peaksid parandama oma disainitaseme, optimiseerima disainstruktuuri ja tugevdama lülitude isoleerimisomadusi tugeva õhu saastusega piirkondades (näiteks ehitades varjukatte või kasutades GIS-seadmeid).

• Seadmete tootmise üksused peaksid rangeid kontrollima seadmete kvaliteedijuhtimist ja tõsiselt rakendama iga sektori tehnoloogilisi nõudeid seadmete valmistamisel, kokkupanemisel ja käivitamisel.

• Operatsiooni ja hoolduse üksused peaksid tegema head tööd seadmete igapäevases hoolduses ja inspekteerimises. Nad peaksid väga tähelepanelikult jälgima alamjaama kaitse signale, eriti vigade registreerija sagedaste aktiveerimiste signale. Probleeme tuleks hoolikalt uurida ja analüüsida, tuvastada signaalide taga seadmete tegelik töötingimus ning kiiresti teha seadmete hindamist ja analüüsi.

• Seadmete haldamise üksused peaksid tegema head tööd uute seadmete vastuvõtmisel võrgus, tugevdama seadmete igapäevast haldamist ja parandama elektri tarnimise kindlust.