Kuidas testida vakuumi vakuumpõhjustes
Vakuumiintegriituse testimine lüliteteel: Kriitiline meetod toimimise hinnangul
Vakuumiintegriituse test on oluline viis lüliteteelide vakuutöösuhtluse hindamiseks. See test võimaldab efektiivselt hinnata lüliteteeli eraldus- ja pläätsikustendusvõimet.
Enne testi tuleb veenduda, et lüliteteel oleks korrektselt paigaldatud ja ühendatud. Tavalised vakuuimõõtmismeetodid hõlmavad kõrge-sagedusmeetodit ja magnetkontrolliga laengumismeetodit. Kõrge-sagedusmeetod määrab vakuuniveed analüüsides kõrge-sageduslikke signaale, samas kui magnetkontrolliga laengumismeetod mõõdab vakuut kasutades gaasi laengumisomadusi.
Ümbritseva temperatuuri mõju mõõtmistäpsusele on oluline. Testimist soovitatakse teha temperatuurivalikus 15°C kuni 35°C. Niiskus võib ka segada tulemusi ja seda tuleb hoida aktsepteeritavates piirides.
Testimiseks kasutatavate seadmete peab rangelt kalibreerima, et tagada usaldusväärne ja täpne mõõtmine. Aktsepteeritavad vakuuniveod varieeruvad lüliteteeli mudelite järgi. Mõnede kõrgete pinge lüliteteelide puhul võib nõutav vakuu jõuda isegi 10⁻⁴ Pa.
Enne testi tuleb lahutada asjakohased sekundaarsed ringid. Testimisel tuleb hoolikalt jälgida lüliteteeli välimust, et tuvastada igasugused ebatavalikud nähtused. Kui avastatakse pinnal laengumise märke, tuleb need kohe lahendada.
Testimise intervall sõltub lüliteteeli töötabamusest. Lüliteteelidel, mis kasutatakse sageli, tuleb testida sagedamini. Uued lüliteteelid tuleb enne kasutuselevõttu alluvatada vakuutestile.
Testandmed tuleb täpselt kirjeldada, sealhulgas testimise kuupäev, tulemused ja keskkonnatingimused. Andmete analüüs aitab vara tuvastada potentsiaalseid probleeme. Kui mõõdetud vakuuniveod on väljaspool aktsepteeritavaid piire, on vaja lisa uurimist—võimalikud põhjused võivad olla:
Täppide struktuuri läbipääs — kontrollige täpitundlike osade seisundit ja asendage kahjustunud osad.
Vakuupõhja sisemised puudused — kahtlustatud juhtudel on vaja spetsiaalseid teste.
Erilist vakuutestit saab kasutada põhja eraldi mõõtmiseks. Vajalik on kindel ja tiivis ühendus testseadmega ja lüliteteeliga, et vältida halba kontakti.
Vanemad lüliteteelid võivad kogeda kiiremat vakuudegradatsiooni. Selliste üksuste puhul tuleks suurendada vakuujälgimise sagedust.
Vakuutestimist saab teha nii offline testimise kaudu kui ka reaalajas jälgimise abil. Reaalajas jälgimine annab reaalajas vakuustatuse, samas kui offline testimine sobib paremini regulaarseks ja üldiseks hindamiseks.
Testi tegijad peavad olema professionaalselt koolitatud ja tuttavad operatsioonimenetlustega. Ohutusreeglite täpne järgimine on oluline, et vältida vigaste toimingute tõttu tekkinud õnnetusi.
Testiaruanded tuleb koostada standardiseeritud vormingus, hõlmades testistandardeid, menetlusi ja andmeid. Järeldus peab selgelt väljendama, kas vakuutase on aktsepteeritav. Ebaõnnestunud üksuste puhul tuleb anda konkreetseid soovitusi paranduste või asendamiseks.
Vakuumiintegriituse testimine on oluline, et tagada elektrivõrgu ohutus. Täpne ja standardite vastav testimine garanteerib lüliteteeli usaldusväärse toimimise.
