Alternatiivse või generaatori välismaa või tõstekaitse kadumine

Väljaku kaotus või juhenduse ebaõnnestumine genaraatoris võib pärineda juhenduse nurjumisest. Suuremates genaraatorites võetakse juhenduseks sageli kasutusele eraldi viivkell või separatseelt juhitav DC-generaator. Viivkella või juhtmotori nurjumine võib põhjustada juhenduse kaotuse genaraatoris. Juhenduse ebaõnnestumine, st väljaku süsteemi nurjumine, paneb genaraatori töötama sünkroonse kiiruse üle.
Selles olukorras muutub genaraator või alternator induktsioonigenaraatoriks, mis võtab magneetistamise voolu süsteemilt. Kuigi see olukord ei teki süsteemis kohe probleeme, võib masina jätkuv töö selles režiimis pikemas perspektiivis põhjustada statorisse ülepäästust ja rotorisse ülemäärast soojenemist. Seega tuleb väljaku või juhendusesüsteemi taastamisel eraldada spetsiaalset tähelepanu ja genaraator tuleb eraldada ülejäänud süsteemist kuni väljaku süsteem on õigesti taastatud.

Genaraatori väljaku või juhenduse kaotuse eest on kättesaadaval peamiselt kaks kaitsemeetodit. Esimeses meetodis kasutatakse allavoolureli, mis on paralleelselt ühendatud peamise väljakurivaadmega. See rele toimib, kui juhenduse vool jääb alla etteantud väärtuse. Kui rele peaks toimima täieliku väljaku kaotuse korral, peab selle seade olema palju alla minimaalse juhenduse voolu väärtuse, mis võib olla 8% täiste koormusest tingitud voolust. Kui väljaku kaotus tekib juhenduse ebaõnnestumise tõttu, kuid väljakurivaad on säilinud (väljakurivaad on terve), tekib väljakurivas induktiivne vool slip-sagedusega. See olukord paneb rele’i võtta vastu ja lõpetada vastavalt induktiivse voolu slip-sagedusele väljakurivas. Selle probleemi saab lahendada järgmisel moel.

Selles näites soovitatakse 5% normaalsest täiste koormusest tingitud voolust. Allavoolureliga on ühendatud tavapäraselt suletud kontakt. Tavapäraselt suletud kontakt jääb avatuks, kuna rele’i spuliga on energiseeritud paralleelselt juhenduse vooluga normaalsel juhendusesüsteemi töö ajal. Kui juhendusesüsteem nurjub, siis rele’i spuliga de-energiseeritakse ja tavapäraselt suletud kontakt sulgeb varustuse ajarele T1 spuliga.

Kui rele’i spuliga energiseeritakse, siis selle rele T1 tavapäraselt avatud kontakt sulgeb varustuse teise ajarele T2 spuliga, millel on sättedava võtmise viivitus 2–10 sekundit. Rele T1 on ajaviivituks heidutatud, et stabiliseerida skeemi uuesti slip-sageduse mõju tõttu. Rele T2 sulgeb oma kontaktid määratud ajaviiviku pärast, et kas lõpetada komplekt või algata hoiatussignaal. See on ajaviivituks heidutatud, et vältida skeemi veakäitumist välises vea ajal.


Suuremate genaraatorite või alternatorite jaoks kasutatakse seda eesmärgi jaoks keerulisemat skeemi. Suuremate masinate puhul soovitatakse masinat väljalülitada kindla määratud viivikuga, kui esineb lainekond, mis on tekkinud väljaku kaotuse tõttu. Lisaks sellele tuleb järgida järgmise laengukaotuse, et säilitada süsteemi stabiilsus. Selles kaitsemeetodis on ka automaatne laengukaotuse rakendamine süsteemile, kui väljaku ei taastata kirjeldatud ajaviiviku jooksul. Skeem koosneb nihkega mho-relist ja otseseisvast alampingurelist. Nagu me varem mainisime, ei ole alati vaja genaraatorit väljaku kaotuse korral kohe eraldada, välja arvatud, kui süsteemi stabiilsus on oluliselt häiritud.
Teame, et süsteemi pingeline on peamine süsteemi stabiilsuse näitaja. Seega on nihkega mho-reli paigutatud nii, et masinat väljalülitatakse kohe, kui genaraatori töö käivitub süsteemi pingevallangu korral. Pingevallangu tuvastab alampingu rele, millel on seatud umbes 70% tavalisest süsteemi pingingust. Nihkega mho-reli on paigutatud nii, et see algatab laengukaotuse süsteemini turvalise väärtuseni ja seejärel algatab maastreli määratud ajaviiviku jooksul.

Deklaratsioon: Austa originaali, heaartlikult jaotatavad artiklid, kui on rikkunud autorsõid, siis palun kontaktige selleks, et kustutada.