Aukuuparv Aadne Tüki Suhe

Mis on kuivuse osakaal?

Auhinnakut nimetatakse kuiveks sattunudks, kui sellel kindlas rõhul on tema temperatuur võrdne keevitamispunktiga. Praktikas on raske toota kuivt sattunud auhinnikut ja auhinnik sisaldab sageli veekapiotte. Seega on ahju tondis toodud auhinnik tavaliselt nõrk ja sisaldab mõnda niiskust. Kui auhinniku niiskuse sisaldus on massi järgi 7%, siis on auhinniku kuivuse osakaal 0,93 ja see tähendab, et auhinnik on ainult 93% kuiv.
Nõrka auhinniku evaporaatsioonientaalpiära väljendatakse spetsiifilise entaalpiära (hfg) ja kuivuse osakaalu (x) korrutisena. Nõrka auhinniku ja kuivt sattunud auhinniku soojuslik sisu on erinevad. Kuiv sattunud auhinnikul on suurem soojuslik sisu (kasutatav energia) kui nõrkal auhinnikul.

Tegelik evaporaatsioonientaalpiär
Tegelik üldine entaalpiär nõrka auhinnikul
Kus hf on vedelike entaalpiär.
Vee tiheus on suurem kui auhinniku tiheus, seega on vee spetsiifiline ruumala palju väiksem kui auhinniku spetsiifiline ruumala.
Nii et nõrka auhinniku vee piiskid võtavad nähtavalt vähesel alal ja nõrka auhinniku spetsiifiline ruumala on väiksem kui kuiva auhinniku spetsiifiline ruumala ja antakse valemiga:
Tegelik spetsiifiline ruumala = x vg
Kus vg on kuiva sattunud auhinniku spetsiifiline ruumala

Auhinniku faaside diagramm

Enthaalpiära ja temperatuuri suhe erinevatel rõhuvahemike korral on graafikuna esitatud faaside diagrammil.

Veeenthaalpiär (hf) faaside diagrammil

Kui vett soojustatakse 0oC-st selle keevitamistemperatuurini õhusõnajal, jääb see sattunud vedelike joonele kuni see on saanud kogu oma veeenthaalpiära hf ja seda esitatakse (A-B) faaside diagrammil.

Sattunud auhinniku enthaalpiär (hfg)

Mõne lisanduva soojuse andmise tulemusena muutub vedelik faasi sattunud auhinnikuks ja seda esitatakse (hfg) faaside diagrammil, st B-C

Kuivuse osakaal (x)

Kui soojust rakendatakse, hakkab vedelik muutuma faasi auku ja siis segiselaine kuivuse osakaal hakkab kasvama, st lähenedes ühikule. Faaside diagrammil on segiselainete kuivuse osakaal 0,5 täpselt B-C joone keskel. Samuti on punktil C faaside diagrammil kuivuse osakaal väärtus 1.

Joone C-D

Punkt C asub sattunud auku joonel, mis tahes lisanduva soojuse andmine tõstab auhinniku temperatuuri, st algab auhinniku ülemsoojendamine, mida esitab joon C – D.

Vee tsoon

Piirkond sattunud vedelike joone vasakul pool.

Ülemsoojenduse tsoon

Piirkond sattunud auku joone paremal pool.

Kaksfaasilise tsoon

Ala sattunud vedelike ja sattunud auku joonte vahel on vedelik-augu segu. Segu erinevate kuivuse osakaaltega.

Kriitiline punkt

See on tipppunkt, kus sattunud vedelike ja sattunud auku jooned kohtuvad. Keevitamisenthaalpiär väheneb nullini kriitilises punktis, see tähendab, et vesi muutub otsestikult aukaks kriitilises punktis ja järgnevalt.
Maksimaalne temperatuur, mille vedelik saab või eksisteerib, vastab kriitilisele punktile.

Kriitiliste punktide parameetrid

Temperatuur 374,15oC, Rõhk 221,2 bar, need väärtused on kriitilised väärtused ja neid kasutatakse Rankine tsükli efektiivsuse suurendamiseks.

Püsiv auhinnik

Mis on pysiv auhinnik?

Pysiv auhinnik tekib, kui vee rõhk vähendatakse kõrgest madalamale, siis on vesi kõrgemas temperatuuris kui selle sattunud temperatuur madalamal rõhul. Seega vabastatakse see ülienergia madalamal rõhul puhasena ja tekkinud auhinnik on "pysiv auhinnik".