Võrgujoontide analüüs on elektritehnika meetod, mida kasutatakse mitme silindiga või "võrgujoonte" sisaldavate võrkude analüüsimiseks ja lahendamiseks. See hõlmab igas võrku olevate silindidele joontide määramist ja Kirchhoffi seaduste ning Ohmi seaduse kasutamist tundmatute joontide lahendamiseks.
Võrgujoontide analüüsi tegemiseks jagatakse esmalt võrk mitmeks üksteisega kattumata silmikud, ehk "võrgujooned". Valitakse seejärel iga silmiku sees oleva joone suund ja määratakse muutuja, mis esindab selle silmiku sees olevat joont. Joontesid tähistavate muutujate valimisel kasutatakse tavaliselt tähte "I", millele järgneb alaindeks, mis viitab silmikule, kus joon virtsab.
Järgmisena kasutatakse Kirchhoffi seadusi ja Ohmi seadust, et kirjutada välja võrrandite komplekt, mis kirjeldab joontide ja pingevahetuste vahelisi suhteid võrku. Kirchhoffi pingeseadus väidab, et ümber silmiku liikudes peavad pingevahed kokku liidetuna olema võrdsed selles silmikus olevate pingeallikate summega. Kirchhoffi joonteseadus väidab, et node (kolme või enama haru lõikepunkt) sisse tulenevate joontide summa peab olema võrdne selles nodest väljuvate joontide summaga. Ohmi seadus väidab, et vastendite kaudu tekkinud pingevahetuse suurus on võrdne vastendi vastuvillega korrutatud selles vastendis virtsiva joonega.
Kirchhoffi seadustest ja Ohmi seadusest tuletatud võrrandite komplekti lahendamisel saab määrata võrgujoontide väärtused. Kui võrgujoontid on teada, saab määrata muude võrku osade jooneid uuesti Kirchhoffi seaduste ja Ohmi seaduse rakendamisel.
Võrgujoontide analüüsil on kasutatav meetod mitme silmikuga võrkude analüüsimiseks ja lahendamiseks, eriti siis, kui võrkud sisaldavad sõltuvaid allikaid või kui ei ole võimalik kasutada muid meetodeid, nagu nodaalanalüüs või silmiku analüüs. See on võimas tööriist, mis võimaldab inseneritel ennustada keeruliste võrkude käitumist ja nende disainimist konkreetsete jõudluse nõuetega.
Võrgujoontide meetod koosneb järgmistest sammudest:
1. Määrake võrgujooned.
2. Määrake igale võrgujoonele joone muutuja kas päripäeva või vastupäeva suunas.
3. Kirjutage iga võrgujoone ümber Kirchhoffi pingeseadus.
4. Lahendage saadud võrrandite süsteem kõigi silmikujoontide jaoks.
Võrgujoontide analüüsil on tõhus ja üldine meetod mõnda võrgu tuntematu joone ja pingete määramiseks. Pärast silmikujoontide määramist on probleem lahendatud, kuna siis saab määrata kõiki võrku läbivaid joonti silmikujoontide abil.
Haru on tee, mis ühendab kahte nodi, mis sisaldab võrguelementi. Kui haru kuulub ainult ühele võrgujoonele, on harujoone suurus võrdne võrgujoone suurusega.
Kui kaks võrgujoont jagavad haru, on harujoone suurus võrdne kahe võrgujoone summa (või vahe) korral, kui need on sama (või vastupidine) suunas.
Silmik viitab mis tahes suletud teele võrku, mis ei läbi sama nodi rohkem kui üks kord.
Statement: Respect the original, good articles worth sharing, if there is infringement please contact delete.