Mis on transformatori vesisisalduse test?

Mis on transformatori vedeliku sisalduse test?

Vedeliku sisalduse testi definitsioon

Vedeliku sisalduse test isolatsiooniolis defineeritakse kui protsess, mis kasutab Karl Fischer titreerimist vedeliku taseme mõõtmiseks.

 Karl Fischer printsiip

Isolatsioonoli vedeliku sisalduse mõõtmiseks kasutame Karl Fischer titreerimist. Selle meetodi puhul reageerib vedelik (H2O) keemiliselt joodiga (I2), südiammaga (SO2), orgaanilise alusega (C5H5C) ja alkoholiga (CH3OH) orgaanilises lahustikus.

Proovi segatakse südiammaga, joodioniidega ja orgaanilise aluse/alkoholiga. Joodioniidid toodetakse elektroliisis ja osalevad reaktsioonides. Nii kaua kui reaktsioon jätkub, ei jää vabad joodioniidid lahusesse.

 Elektroliisis toodetud joodioniidid tarbitakse, nii kaua kui olemas on vedelikumolekulid. Kui vedelikut enam pole, lõpevad Karl Fischer reaktsioonid. Lahuses olevad platinaelektrodid tuvastavad selle lõpp-punkti. Reaktsiooni lõpus joodioniidide olemasolu muudab voltagemahupära, näitades reaktsiooni lõpetamist.

Faraday elektroliisi seaduse kohaselt on reageeriva joodi kogus võrdeline elektroliisi ajal kulutatud elektrivooluga Karl Fischer reaktsioonides. Mõõttes elektrit, mille kulutatakse kuni reaktsioon lõppeb, saame arvutada tegeliku joodi massi. Reaktsiooni võrrandist teame, et üks mool jood reageerib ühe mooli vedelikuga. Seega reageerib 127 grammi joodi 18 grammiga vedelikku. See võimaldab meil määrida täpset vedeliku kogust isolatsioonoli proovis.

Elektroliisi roll

Elektroliis toodab joodioniide, mis reageerivad lahuses oleva vedeliku kanssa.

Reaktsiooni lõpp-punkti tuvastamine

Platinaelektrodid tuvastavad Karl Fischer reaktsiooni lõpp-punkti, kui enam vedelikut ei ole.

Vedeliku sisalduse arvutamine

Reaktsiooni ajal kulutatud elektri abil arvutatakse täpne vedeliku kogus isolatsioonolis.