Surmlik lühikene on elektriline tsükkel, mis tõstab voolu liikumise ebatavalisel teel ilma vastandega või impedantsita. See tulemusena tekib üleliigne vool tsüklis, mis võib kahjustada seadmeid või põhjustada elektrilisi järsku läheduses olevatele inimestele.
Surmlik lühikene on raske jälgida ja diagnoosida, kuna vool kasvab kiiresti ja katkestaja väljalülitub kohe.
See põhjustatakse peamiselt positiivse ja negatiivse võimetoa suvalise ühenduse või positiivse toajoone ja maaga suvalise ühendusega.
Surmlikud lühikened on väga ohtlikud, kuna need põhjustavad tsüklis suure voolu.
Et mõista erinevat surmliku lühikenega ja lühikene vahel, vaatame näidet. Eeldame, et pinge kahe punkti vahel on 150 V.
Kui mõõdame kahe punkti vahelist pinget normaalsetes tingimustes, näitab see 150 V. Kuid, kui pinge kahe punkti vahel on väiksem kui 150 V, nimetatakse seda lühikeneks.
Lühikene ajal tekib mingi pinge langus ja nende kahe punkti vahel ilmneb mingi vastand.
Kui mõõdetud pinge on 0 V, nimetatakse seda surmlikuks lühikeneks. See tähendab, et tsükli vastand on null.
Tabel allpool kirjeldab normaalset tingimust, lühikene ja surmliku lühikene erinevusi.
Boltidega vea defineeritakse veana, millel on null impedants. See toob kaasa ekstreemse veavoolu süsteemis.
Kui kõik jooned on metallse joonega ühendatud maaga, nimetatakse seda boltidega veaks.
Boltidega vea (boltidega lühikene) on sarnane surmliku lühikene. Nii surmlikus lühikenes on vastand null.
Maavea tekib võimsüsteemis, kui elavjoon (live wire) ühendatakse maajooniga või maaga seotud seadme raami.
Sellisel korral saab seadme raamile ohtlik pinge. Maaveas on mingi maavastand ja veavool sõltub maavastandist.
Seega on maavea erinev surmlikust lühikene.
Et mõista surmlikku lühikene, vaatame näidet. Eeldame, et võrgus on kolm vastantu sarikesse ühendatud, nagu allpool näidatud.
Normaalsetes tingimustes läbib tsükli vool I ampeer. Tsüklite koguvastand on REQ.
REQ=5+15+20
Ohmi seaduse järgi;