Kuidas elekter liigub meie kehades?
1. Elektri energia läbipääs kehas
Otsene kontakt
Joobiv objektidega kontakt: Kui inimese keha otseselt puudutab laetud joobijat, siis vool sisenekse kehale puudutuspunktist. Näiteks võib see juhtuda nõelte puudutamisel või lekkega elektriseadmetega. Sellisel korral vool sisenekse kehale puudutuspunktist, liigub erinevates keha osades ja orgaanes ning lõpuks jõuab maapinnani või muule maandatud objektile.
Niiskel keskkond suurendab elektriliikumist: Niiskes keskkonnas inimese nahast vastupidavus elektrivoolule väheneks, mis muudaks voolu läbipääsu kergemaks. Näiteks niiskes kohtades nagu dušisaalides või basseinides on tõenäosus, et inimese keha puudutab laetud objekti, mille tulemusena vool läbib keha, oluliselt suurem. Vesi on hea joobija, seega niisk naha vähendab vastupidavust keha ja joobivahendite vahel, suurendades riski, et vool läbib keha.
Indutseeritud vool
Elektromagnetväli induktsioon: Tugeva elektromagnetväli läheduses võib inimese keha tunda voolu. Näiteks kõrgepingejoonte all, transformatoorte ümber ja teistes kohtades, kuigi inimese keha ei puuduta otseselt laetud objekte, tekib inimese kehas induktsioonilist voolu elektromagnetväli mõju tõttu. Selle induktsioonilise voolu suurus sõltub faktoridest nagu elektromagnetväli tugevus ja sagedus ning inimese keha asukoht suhteiselt elektromagnetväljaga.
Kapasitiivne sidumine: Mõnel korral võib inimese keha tunda voolu kapasitiivse sidumise kaudu. Näiteks, kui inimese keha on lähedal kõrgepingelise kondensaatoriga, tekib inimese keha ja kondensaatori vahel elektriväli, mis tekitab inimese kehas induktsioonilist voolu.
2. Meetodid voolu põhjustatud kahju ennetamiseks
Eralduse kaitse
Eraldusmaterjalide kasutamine: Elektriseadmete puudutamisel või elektritööde tegemisel kasutada eraldusriistu ja -varustust, näiteks eralduskindaid, eralduskindlaid ja eraldusalasi. Need eraldusmaterjalid saavad takistada voolu läbipääsu kehas, pakkudes kaitset. Näiteks hooldustööde käigus peab elektrik elektrishokki ennetamiseks kannama vastavalt kvalifitseeritud eralduskindaid ja eralduskindlaid.
Hoida elektriseadmeid hästi eraldatuks: Regulaarselt kontrollida ja hooldada elektriseadmete eraldusomadusi, et tagada, et seadmete kere ja vedud oleksid hästi eraldatuks. Kui eraldus on kahjustatud, tuleb seda kiiresti parandada või asendada. Näiteks kontrollida, kas vedude eraldussihke on kahjustunud või vananenud, ja asendada vananenud vedud, et vältida lekkeid.
Maapinna kaitse
Seadme maandamine: Elektriseadmete metallilise kere maandamine aitab tõhusalt vältida elektrishokki. Kui seade lahku, siis vool jõuab maapinna kaudu, mitte inimese keha kaudu. Näiteks kodukasutuseks mõeldud kolmnurklises soklis on üks auker maapinnaauker, mis ühendab seadme metallilise kere maapinnaga, tagades ohutuse.
Võrdpotentsiaalse ühendus: Mõnes erikohtas, näiteks dušisaalides, basseinides jms, peaks tegema võrdpotentsiaalse ühenduse. Võrdpotentsiaalsel ühendusel ühendatakse ehituses olevad metallilised osad, näiteks metallilised putukad, metallilised uksekandjad, metallilised dušikapid jms, viidite kaudu, et need oleksid sama potentsiaalil. See võimaldab vältida elektrishokki, mis tekivad erinevate metalliliste osade vahel kehas, kui toimub lekkumine.
Lekkimiskaitse seadme paigaldamine
Lekkimiskaitse: Kodus ja tööstuses on lekkimiskaitsepaigalduse paigaldamine tõhus viis elektrishokki ennetamiseks. Lekkimiskaitsepaigaldus suudab tuvastada vedude lekkimisvoolu ja kiiresti katkestada energiakütuse, kui lekkimisvool jõuab teatud väärtuseni, kaitstes inimest elektrishokilt. Näiteks kodukasutuseks mõeldud lekkimiskaitsepaigaldus on tavaliselt paigaldatud jaotusskrinisse, ja kui elektriseade lahku, katkestab lekkimiskaitsepaigaldus energiakütuse mõne millisekundi jooksul, kaitstes pereliikmete ohutust.
Regulaarsed testid: Regulaarselt testida ja hooldada lekkimiskaitsepaigaldust, et tagada selle normaalne töö. Saab kontrollida, kas lekkimiskaitsepaigaldus suudab korralikult väljalülituda, vajutades sellel olevat testnuppu. Kui avastatakse, et lekkimiskaitsepaigaldus on vigane, tuleb see kiiresti asendada.
Ohutu elektri kasutamise haridus
Tõsta ohutuse teadvust: Tugevdada avalikkuse ohutu elektri kasutamise haridust, tõstes inimeste ohutuse teadvust ja enda kaitse oskusi. Mõista elektri ohutuse küsimusi, hõlmata õigeid elektri kasutamise meetodeid, et vältida elektrishokki ebatundlikkuse tõttu. Näiteks õpetada inimestel mitte puudutama laetud objekte, mitte kasutama elektriseadmeid niiskes keskkonnas ja mitte lubamatult dekoneerida elektriseadmeid.
Laste ohutuse haridus: Eriti tuleks lastele anda elektri ohutuse haridust, et nad mõistaksid elektri ohtlikkust ja hoiduksid kaugel elektriseadmetest. Näiteks öelda lastele, et nad ei tohi panustada oma sõrke või muid esemeid sokkide augudesse ega mängida elektrivahtidega.
