Passiivsete filterite vastupidiselt ei teki aktiivsed filtrid ühenduse ülepinge, kuna laeng ei jää kondensaatoritesse sama moodi. Aktiivsete filterite tavaline struktuur koosneb induktorist, st filtreerimiskitast, ja elektrikindluse konverterist, mis on lülitid ja kondensaatoripõhine energiakogum.

Aktiivset filtri konverterit tavaliselt juhitakse nii, et see genereerib vastandfaasis harmoonilisi lainekujusid, mille abil vähendatakse või kaotatakse harmoonide levikut. Lisaks harmoonide filtreerimisele saab aktiivseid filtereid kasutada ka võimsuse teguri parandamiseks. Tulevikus võivad aktiivsete filterite funktsioonid sisaldada harmoonide filtreerimist ja võimsuse teguri parandamist energia kogumise võrgu poolne kontroll.
Joonis 1 näitab MV/LV transformaatorijaama energia kogumise haldussüsteeme ja suhtlusarhitektuuri.
See suhtlusarhitektuur põhineb avalikul internetil ja koosneb Etherneti ja IP protokollidest, transformaatori keskuse lülitustel (GW) ning MV/LV transformaatorijaama ja juhtimiskeskuste kohalikust IP võrgust. IP võrk võimaldab mitmeid protokolle kasutada, mida saab rakendada valdkondades nagu energia kauplemine, energia kogumise halduse seadistamine, eemald juhtimine, võrgukvaliteedi jälgimine ja veebisüsteemid.

Kui liiklust tunneldatakse avaliku võrgu kaudu, võib kasutada krüpteeritud virtuaalset privaatvõrgu (VPN).
Raspunud ressursside ja filterite juhtimiseks kasutatakse IEC standardi protokolle. Energia kogumise intelligentsed loogilised seadmed saavad modelleerida IEC 61850 ja selle järgnevate IEC muudatuste objektorienteeritud struktuuri ja arhitektuuri kohaselt.
Joonisel 2 on näidatud SCADA skeem, mis näitab MV/LV transformaatorijaama, mis on varustatud aktiivse filtri. Selles on ringühiku, transformaatori, transformaatori enda, alampinge bussi releed, alampinge joontele ja aktiivse filtri joonele lülitid.
Lisaks on näidatud aktiivne filter (punane) ja võimalikud mõõtmisväärtused ja näitajad.

SCADA süsteemi abil saab laiaulatuslikult jälgida alampinge protsesse ja PQ indekseid, mis hõlmavad palju mõõtmis- ja arvutuspunkte.
SCADA toodete hinnakujundus sõltub vajalike punktide arvust. See on andnud väikestele ja suurtele jaotusettevõtetele mõistliku võimaluse SCADA süsteemide uuendamiseks. Suurte skaala, mitmete parameetritega alampinge jälgimiseks on vaja uusi SCADA ja NIS/DMS hinnameelsusi.
Uus hinnakujundus, mis ei sõltu punktide arvust, võiks vältida tarbetuid virtuaalseid gruppimisi, struktuure ja alampinge informatsiooni tihendamist. Näiteks relatsioonilised andmebaasid suudavad käsitelda väga suuri andmebaase, ja infotehnoloogiliste süsteemide töötleja ja salvestusvõime on eksponentsiaalselt kasvanud.