Isolatsioonikere häälestamise nõuded
Enne isolatsioonikeret häälestamist tuleb teha täpne nägusa inspeerimine. Peamised kontrollitavad elemendid hõlmavad järgmist:
(1) Kontrollige, kas isolatsioonikeret vastab projekti nõudmistele mudeli ja spetsifikatsioonide poolest.
(2) Vaadake üle kõik komponendid kahjustuste osas ja kontrollige, kas liigutatav kere või kontaktid on voolunud. Kui voolumist tuvastatakse, tuleb see parandada.
(3) Kontrollige liigutatava keret ja kontaktide vahelist kontaktimist. Kontaktidel või keretel olevat kuprioksiidi tuleb puhastada ära.
(4) Mõõtke izoleerimispindlust 1000 V või 2500 V megaohmmeteriga. Mõõdetud izoleerimispindlus peab vastama määratud nõuetele.
Pärast isolatsioonikeret, selle töödeldja ja juhtme täielikku kokkupanekut on vaja hoolikalt reguleerida, et tagada:
Töötlejatang jõuab oma õigesse asukohta,
Liigutatav kere ja kontaktid jõuavad oma õigesse asukohta,
Kolmepoolelise isolatsioonikeret korral peavad kõik kolm poole operatsioneerima sünkroonselt – see tähendab, et nad peavad samaaegselt lülituma sisse ja välja.
Kui isolatsioonikeret on avatud asendis, peab keretude avanemiskuulnur vastama tootja spetsifikatsioonidele, et tagada piisav izoleerimispindlus avatud vahele.
Kui isolatsioonikeret on varustatud abikaugedega, peavad needki toimima korrektselt.
Nelipooleliste isolatsioonikerede paigaldamise eeskirjad
Nelipooleliste isolatsioonikerede paigaldamisel tuleb arvestada järgmistega:
① Nelipoolelist isolatsioonikeret ei tohi kasutada TN-C maandussüsteemides.
Kuigi nelipoolelist keret kasutades neutraaljoone lahutamine võiks suurendada hoolduse ajal elektrilist ohutust, sisaldab TN-C süsteemis PEN-joon ka kaitsemaa (PE) funktsiooni. Kuna PE-joont ei tohi katkestada, on nelipooleste keretede kasutus TN-C süsteemides keelatud.
② Nelipooleliste isolatsioonikerete kasutamine on üldiselt tarbetu TN-C-S ja TN-S maandussüsteemides.
Nii IEC standardid kui ka Hiina elektritööstuse reeglid nõuavad ehitistes peamise potentiaalse sidumise süsteemi rakendamist. Isegi vanematesse ehitistesse, kus ei ole formaalselt peamist potentiaalset sidumist, pakuvad loodulikud metallid (nt konstruktsiooniteras või vedelikutevedud) sageli mingit määral potentiaalset sidumist. Seetõttu pole nelipooleste keretede kasutamine TN-C-S või TN-S süsteemides ainult hoolduse ohutuse huvides vajalik.
③ TT maandussüsteemides tuleb alampingejaguri sissejuhatuse punktil paigaldada nelipooleline isolatsioonikeret.
TT süsteemides, isegi kui ehitises on olemas peamine potentiaalne sidumissüsteem, on nelipooleste keretede kasutamine hoolduse ohutuseks endiselt vajalik. See on tingitud sellest, et TT süsteemides ei ole neutraaljoon seotud potentiaalse sidumisvõrguga. Seetõttu võib neutraaljoonel olla mingi pingetasus – tähistatud Ub-ga (vt Joonis 1).
Kui TT süsteemi võimsus on ühendatud alampingejagurile, on jaguri korpus sidunud peamise potentiaalse sidumisvõrguga, mis on maapinna tasemel (0 V). Seega võib olla olemas pingetasus neutraaljoone ja seadme korpu vahel, mille tulemusena on vaja neutraaljoone lahutada hoolduse ajal – seetõttu on vaja nelipoolelist isolatsioonikeret.

Viidame Joonise 2. Kui TT süsteemis esineb ühefaasi maandus, siis veateadevool Id läbib transformaatori neutraali maanduspunkti vastust Rb, tekitades Rb-l suhteilselt kõrge pingetasu Ub. See põhjustab neutraaljoone (N) pingelise tõusu, mis võib olla elektritraumatuse oht personalile.

Seetõttu tuleb TT süsteemides alampingejaguri sissetuleva võimsuse punktil paigaldada nelipooleline keret – konkreetsemalt peaks Jooniste 1 ja 2 kuvatud lüliti QF olema nelipooleline väljavõetav lüliti või tuleks nelipooleline isolatsioonikeret paigaldada lülituse ees.