Mis on kõrgepinge lülitustehnika tüübid ja levinud tõrked

Kõrghalvenditehnika on kriitiline elektriseadus elektrivõrkudes. Kõrghalvenditehnika töötingimuste heanemine on üks peamisi põhjuseid elektrivõrgu katkustele. Mis on siis kõrghalvenditehnika levinud tõrked?

I. Kõrghalvenditehnika liigitus

(1) Välis- ja sisesüsteemid

Paigaldamiskohtade järgi võib kõrghalvenditehnikat liigitada välisse ja sisse. Sissetehnika kasutatakse tavaliselt 10 kV ja madalamate süsteemide korral. Põhivoolu konfiguratsioonide järgi saab need edasi jagada sisendi/väljundi joonte tehnikaks, sidumispäikese tehnikaks, busilehe tehnikaks jne. 10 kV sisendi/väljundi tehnikas paigaldatakse tavaliselt nafta-punnete või vakuumkatkestajaid. Need katkestajad varustatakse tavaliselt veeretistega või elektromagnetiliste juhtimismehhanismidega, kuid mõned kasutavad ka kätejuhitavaid või permanentsmagneetmechanisme. Erinevad tehnikaprojektid erinevad oluliselt struktuuris, mis mõjutab andurite valikut ja paigaldamist.

(2) Fikseeritud ja väljavõetavad tüübid

Kasutuse järgi saab kõrghalvenditehnikat jagada fikseeritud ja väljavõetavateks (väljavõetavateks) tüüpideks. Ajalooliselt eelistasid elektrijaamad väljavõetavat tehnikat jaamaseenetele, samas kui fikseeritud tüübid olid levinumat kasutusel tarbija elektrivõrgustikes. Tehnoloogia arenguga ja uute toodete väljatöötamisega muutuvad traditsioonilised tavapärasused. Näiteks metalliga kaetud väljavõetav tehnik on arenenud tavalisest fikseeritud tehnikast. See tüüp on täiesti suletud disainiga funktsionaalselt eraldatud ruumidega. See pakub parandatud töötlemise ohutust, tugevat valeoperatsiooni vastast lukustust, lihtsat hooldust ja oluliselt suuremat töökindlust.

(3) Kõrghalvenditehniku areng

Viimastel aastatel, kompaktsete vakuumkatkestajate arengu ja laialdasema kasutusega, on keskkohal paigaldatud tehnik (tuntud ka kui katkestaja keskosa paigaldamisel) kiiresti arenenud uueks tüübiks metalliga kaetud, pansuri kaitstud, väljavõetavateks tehnikaks. Keskkohal paigaldatud tehnikul on palju eeliseid, kõige olulisem on väljavõetava ühiku miniaturiseerimine ja tootmise mehaaniseerimine, mis tuletab kaasa tõkke- ja juhibusside tootmise täpsuse suurenemise.

Mõned tootjad saatavad isegi väljavõetava ühiku (kaasa arvatud peamine katkestaja) ja tehnikakasti eraldi, mis võimaldab lihtsat paigaldamist ja seadistamist kohapeal, tagades sileda sisse- ja väljavõtmise. Suurepärase vahetuvuse tõttu on toimingu mõju kohapeal ebavõrdsete põrandatingimustele minimaalne. Selline metalliga kaetud väljavõetav tehnik pakub turvalist ja usaldusväärset töötlemist ning mugavat hooldust, mis viib selle kasutuse suurenemiseni elektrivõrgustikes.

II. Kõrghalvenditehniku levinud tõrgete analüüs

Tõrgete analüüs näitab, et enamik tehnikatõrkeid tekib isolatsiooni, juhutuse ja mehaaniliste probleemide tõttu.

(1) Tööpuudulikkus või valetoiming

See on kõrghalvenditehnikas enim esinev tõrge, mille põhjused jagunevad kahte kategooriat. Esimene on mehaaniline tõrge juhtimismehhanismis ja edastussüsteemis, näiteks mehhanismi tiivlus, osade deformeerumine, nihkumine või kahjustumine, lööded või kinni jäänud lülitamis/lõpetamis solenooidid, murdunud või lööded pinnd, ja lukustuse tõrge. Teine kategooria tuleneb elektrilisest juhtimisest ja abikõnest, sealhulgas sekundaarsest juhtmisest, löödetest kontaktidest, ebakorrektest juhtmisest, põlevatest lülitamis/lõpetamiskoilidest (mehaanilise tiivluse või vigaste lülitijate tõttu), infleksibilsetest abiliitidest, kontrollvarustusest, lülitamiskontaktoreidest ja piirilülitidest.

(2) Lülitamise ja lõpetamise tõrked

Need tõrked pärinevad ise katkestajast. Nafta-punnetes katkestajates on tavalised probleemid lühikraami ajal nafta pritsimine, plasmikamberi kahjustus, ebapiisav lõpetamisvõime ja plahvatus lülitamisel. Vakuumkatkestajate puhul on tavalised probleemid vakuumkatkestaja või bellowsileku, vakuumitaseme langus, uuesti lämmutamine kondensaatoripankade lülitamisel ja keramiilise kere purunemine.

(3) Isolatsioonitõrked

Isolatsiooni omadused hõlmavad erinevate pingete (sh tavaline tööpinge ja ajutised ülepinged), kaitsemeetmete (nt ülepinge takistajad) ja isolatsioonitugevuse tasakaalu, et saavutada ohutu ja majanduslik disain. Isolatsioonitõrked ilmnevad peamiselt järgmisena: välisisolatsiooni maapindade lülitumine, siseskoondumine maapindade lülitumine, faaside vaheline lülitumine, ülepinge lülitumine, lülitumine, saastuse tõttu tekkiv lülitumine, porseeliini või kondensaatorite pindade purunemine, isolatsiooniposti lülitumine, lülitumine, purunemine või plahvatus, nagu ka porseeliini isolatsioonipostide purunemine.

(4) Juhutustõrked

7,2–12 kV klassifitseeritud tehnikal on juhutustõrgete peamiseks põhjuseks isolatsioonipinna halb kontakt, mis viib üliääste ja kontaktide keemise kuni sulamiseni.

(5) Väline jõud ja muud tõrked

Nende hulka kuuluvad välise objekti mõjud, loodusõnnetused, väikeste loomade poolt tekitatud lühikraamid ja muud ennustamatud välised või juhuslikud tõrked.